Mida teha kohas Plovdiv, Bulgaria

Kiired faktid: Siin põimuvad traakia, rooma, Bütsantsi ja Ottomani mõjud, luues ainulaadse ajaloolise seinavaiba. Üle 200 Bulgaaria rahvusliku ärkamisaja perioodist pärit maja on muudetud kunstigaleriideks, töökodadeks ja muuseumideks.

Esiletõstmised: Sillutatud tänavate pinna all peitub üks paremini säilinud Rooma staadionitest Balkanil, mis kunagi mahutas 30 000 pealtvaatajat. Õhtul peaväljakul jalutades võid läbi klaaspõranda näha iidseid kivimüüre, mis asuvad vaid kolm meetrit su jalge all.

Kiired faktid: Selle 28 mauri marmorist reas istub üle 5000 pealtvaataja ja akustika on nii täpne, et tagareas on kuulda tikutoosi süütamist laval. Teater avastati alles 1970. aastatel tavaliste arheoloogiliste väljakaevamiste käigus, seejärel taastati see täielikult enam kui kümme aastat kestnud projekti käigus.

Esiletõstmised: Suveõhtutel soojeneb 1800 aastat vana kivi meeldiva 30 kraadini, nii et publik istub sageli originaalsetel Rooma istmetel ilma külmata. Teatril on ainulaadne lõunapoolne orientatsioon, mis tähendab, et päike loojub etenduste ajal otse pealtvaatajate selja taha, luues laval kuldsed valgusvihud.

Kiired faktid: Kolme künka otsas seisab linna vanim osa, kus inimesed elasid juba 8000 aastat tagasi. Siia jätsid oma jäljed traaklased, makedoonlased ja roomlased, tänapäeval on see populaarne kogunemiskoht hingekosutava vaatega.

Esiletõstmised: Muistse kindluse põranda all peituvad viie erineva tsivilisatsiooni kihid, mida saab vaadelda läbi põrandasse paigaldatud klaasplaatide. Kõige üllatavam on see, et varemete keskel saab nautida kohvi ja jälgida päikeseloojangut täpselt nii, nagu 2000 aastat tagasi seda tegid Rooma senaatorid.

Kiired faktid: Rohkem kui 40 000 esemest koosnev näitus jutustab loo Bulgaaria rikkalikust pärandist 15. kuni 20. sajandini. Esikohal on erakordsed rahvarõivaste, muusikariistade ja traditsiooniliste käsitööde kogud, mis toovad ellu möödunud põlvkondade igapäevaelu.

Esiletõstmised: Üks võluvamaid osi on rohkem kui 2000 traditsioonilisest rõivast koosnev kogu, millest mõned on kaunistatud rohkem kui 2 kilogrammi hõbemüntidega. Just need üksikasjad jutustavad lugusid staatusest, varandusest ja pulmakommetest, mida te ühestki turismijuhist ei leia.

Kiired faktid: 156 meetri kõrgusel Bunardžiki mäel seisab 11,5-meetrine sõduri kuju, püss suunatud itta. Plovdivlased kutsuvad teda hellitavalt Aljošaks, vene laulu kangelase järgi Nõukogude sõdurist.

Esiletõstmised: Igal kevadel koguneb kuju jalamile tuhandeid plovdivlasi traditsioonilisele vabastuspäeva pidustusele, kus tuul kannab pärnade ja lillede lõhna. Öösiti valgustavad võimsad prožektorid kuju nii, et selle vari ulatub üle poole linna.

Kiired faktid: Katoliška katedraal Püha Ludvig Plovdivis on Bulgaaria suurim katoliku kirik ja teine suurim kogu Balkani poolsaarel. Selle ajalugu ulatub 19. sajandi 40. aastatesse, mil ehitasid selle prantsuse katoliku misjonärid, ning selle kellatorn on koguni 44 meetrit kõrge.

Esiletõstmised: Sisemuses üllatab teid vapustav barokkstiilis valgest marmorist altar, mis toodi koguni Itaaliast. Katedraali all asub salajane krüpt, kus on kogumik muistseid reljeefe ja freskosid, mis avastati 2002. aasta renoveerimise käigus.

Kiired faktid: Vesi, valgus ja muusika sulanduvad täiesti sünkroonitud etenduses, kus 200-meetrist veekardinat saadavad värvilised laseriefektid. Igal õhtul kell 21 koguneb peaväljakule mitusada inimest, et vaadata 30-minutilist vaatemängu.

Esiletõstmised: Veejoa tõusevad koguni 40 meetri kõrgusele ja tantsivad klassikalise muusika, poplaulude ja isegi filmimuusika rütmis. Eripäraks on reedeõhtud, mil kohalikud DJ-d segavad otse-eetris muusikat ja purskkaevud improviseerivad koos nendega - midagi, mida igal pool ei näe.

Kiired faktid: Antiikse klaasi all asub 2000 ruutmeetrit värvilisi mosaiike, enamik neist on säilinud algsel kujul 4. sajandist. Basiliika põhiplaan on koguni 83 meetrit pikk, mis paigutab selle Balkani poolsaare suurimate varakristlike kirikute hulka.

Esiletõstmised: Kõnnid linnulennult üle 2000 aasta vanuste mosaiikide, mis kujutavad geomeetrilisi mustreid ja lillemotiive erksates punastes, rohelistes ja kuldsetes toonides. Iga muster on ainulaadne - arheoloogid usuvad, et need laotasid erinevatest Rooma impeeriumi osadest pärit meistrid, mistõttu pole kusagil kahte ühesugust ruutmeetrit.

Kiired faktid: Sahat Tepe mägi on üks Plovdivi seitsmest ajaloolisest mäest, millest igaühel on oma fänniklubi kohalike seas. 19. sajandi kellatorn kroonib seda 15-meetrist kõrgendikku, valvates linna laiuvaid katuseid alates 1884. aastast.

Esiletõstmised: Tipus leiad ilmastiku käes kulunud kivist kella, mille üksainus osuti tiksub hullumeelselt vastupäeva, veidrus, mis ajab esmakülastajad segadusse ja rõõmustab püsikülastajaid. See 130 aastat vana mehhanism vajab käsitsi keeramist iga 48 tunni järel, rituaali, mida on kolm põlvkonda täitnud sama kellahoidjate perekond.