Mida teha kohas Çanakkale, Turkey

Kiired faktid: 30 meetrit kõrgeks tõusev puuhobune ehitati 1975. aasta Türgi filmitrikist pärit materjalidest ja kaalub umbes 11 tonni. 15 meistrimehest koosneval meeskonnal kulus selle ehitamiseks 100 päeva, kasutades 2000 männist ja kuusest planku.

Esiletõstmised: Enamik inimesi ei tea, et see hobune ehitati 2004. aasta filmi "Trooja" jaoks, kus mängis Brad Pitt, mitte iidse müüdi enda jaoks. Hobuse jalgade sees olevat redelit mööda saab ronida vaateplatvormile, kust filmimise ajal seisid algupärased vibukütid.

Kiired faktid: Perched on the Euroopa kaldal Dardanellide väinas, see ristikulehe kujuga kindlus ehitati 15. sajandil vaid 94 päevaga. Selle kolmetasandilised müürid ja neli vaatetorni olid kavandatud nii täpselt, et kahurikuulid põrkuksid nurkade all olevatelt vallidelt tagasi, mitte ei murraks neist läbi.

Esiletõstmised: Enamik külastajaid ei mõista, et lossi ainulaadne kolme ristikulehe kujundus loodi spetsiaalselt surmavate risttule tsoonide tekitamiseks, mis tähendab, et iga Dardanellidest läbi sõitev laev saaks rünnata kolmest suunast korraga. Seisa kesktornis ja saad jälgida, kuidas iga kahuri asukoht oli välja arvutatud, et väinas allpool ei jääks ühtki pimeala.

Kiired faktid: Lossi massiivsed kivimüürid ulatuvad üle 100 meetri piki Dardanellide väina ja selle kahuriplatvormil on endiselt üks maailma suurimaid pronkskahureid 1400. aastatest. Võite jalutada samadel muldkindlustustel, kus Ottomani sõdurid kunagi valvet pidasid, selge vaatega otse üle väina vastaskaldal asuvale Kilitbahiri lossile.

Esiletõstmised: Lossi territooriumil asub 500-aastane kahur nimega "Şahi", mis valati pronksist ja suutis tulistada üle 300 kilogrammi kaaluvat marmorkuuli peaaegu miili kaugusele. Hoovis on siiani näha 1460. aastate originaalkahurikuule, mõned löökidest pragunenud ja pärast sajandeid väina ääres merega soolaga immutatud.

Kiired faktid: Üle 500 000 sõduri võitlesid ja surid nendel karmidel mägedel Esimese maailmasõja ajal, muutes selle ajaloo üheks verisemaks lahinguväljaks. Poolsaar kaitseb nüüd üle 30 000 hektari männimetsi, kiviseid kaljusid ja neitseid randu, mis on aeglaselt tagasi võtnud kaevikud.

Esiletõstmised: Koidikul on ANZACi lahe kohal vaikus nii täielik, et kuulete lainete loksumist vastu samu kaljusid, kuhu väed maabusid 1915. aastal kuulipildujatule all. Üks algupärane kaevikuliin Neki lähedal hoiab endiselt roostetanud tääke, kasutatud kuulikestesid ja sõdurite veepudeleid täpselt seal, kus need üle sajandi tagasi maha jäeti.

Kiired faktid: Kalmistu on saanud nime üksiku männi järgi, mis seisis siin Esimese maailmasõja ajal, ja selle seemned saadeti hiljem Austraaliasse, kus nendest seemnetest kasvanud männid kasvavad nüüd sõjamemoriaalide juures üle kogu riigi. Rohkem kui 4900 liitlassõdurit on siia maetud või mälestatud, sealhulgas ligi 700 austraallast, kelle nimed on raiutud memoriaali valgetesse kivipaneelidesse.

Esiletõstmised: Vaiksel hommikul seguneb rosmariini ja männi lõhn mereõhuga ning ainsad helid on tuul, mis sahiseb läbi madalate põõsaste, ja vahel mõne vaenukägu hääl. Hauakivide all on maa endiselt täis 1915. aasta lahingu siksakilisi kaevikuid ja sa võid seista otse kaevikuliini serval, kus sõdurid kunagi oma positsioone hoidsid.